Põhja-Rootsis asuv madala-süsihappegaasiheitega terase katsetootmisrajatis võib drastiliselt vähendada tööstuse süsinikdioksiidi heitkoguseid
2018. aasta juunis toimus Põhja-Rootsis Luleås terase katsetehases sümboolne-murdmistseremoonia. See tähistas projekti algust, mis loodetavasti viib lõpuks terasetootmise revolutsioonini – tehase süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseni praktiliselt nullini.
Projekti nimega HYBRIT – Hydrogen Breakthrough Ironmaking Technology – eesmärk on asendada terasetööstuses traditsiooniliselt kasutatav koks taastuvelektrist toodetud vesinikuga. Rauamaagist lisandite eemaldamiseks võib redutseerijana kasutada nii koksi kui ka vesinikku. Traditsioonilises terasetööstuses reageerib koksis sisalduv süsinik rauamaagis oleva hapnikuga, moodustades süsinikdioksiidi. Kui koksi asemel kasutatakse vesinikku, reageerib see rauamaagis oleva hapnikuga, moodustades… veeauru.
"Rootsil on hea juurdepääs taastuvelektrile, lihtne juurdepääs veele, Euroopa kõrgeima{0}}kvaliteediga rauamaak ning spetsialiseerunud ja uuenduslik terasetööstus."
Mårten Görnerup, HYBRITi tegevjuht
Projektiga seotud isikud usuvad, et sellel on potentsiaali märkimisväärselt vähendada süsinikdioksiidi heiteid terasetööstuses Rootsis ja mujal. Tõepoolest, terasetööstus tervikuna on pidevalt püüdnud parandada oma protsesside tõhusust ja tonni terase tootmine võtab praegu 40% 1960. aastal vajaminevast energiast.
HYBRIT on Põhjamaade suurima terasetootja SSAB, Euroopa suurima rauamaagi tootja LKAB ja Euroopa ühe suurima elektritootja Vattenfalli ühisettevõte. Kui projekt õnnestub, on sellel potentsiaali vähendada Rootsi süsinikdioksiidi heitkoguseid 10 protsenti ja Soome oma seitse protsenti.
Ühisettevõtte tegevjuht Mårten Görnerup selgitab projekti ajakava: „Teostatavusuuring algas 2016. aastal-ja praegu ehitame piloottehast ning katsetame aastatel 2020–2024.
"Aastaks 2028 ulatume näidistehaseni, mis töötab kuude kaupa ööpäevaringselt töötava tööstusrajatisena. Kui kõik hästi on, on eesmärk saada 2035. aastaks paika tööstusprotsess."
Sümboolne murranguline HYBRIT-projekti, mis võib oluliselt vähendada terase{0}}süsiniku jalajälge
Õige koht, õige aeg
Praegu toodetakse suurem osa vesinikust protsessi, mida nimetatakse aurureformimiseks, mis hõlmab kõrge temperatuuriga auru kasutamist vesiniku eraldamiseks maagaasist, fossiilkütusest. HYBRIT-protsessi eripära on see, et kogu vesinik saadakse elektrivoolu juhtimisel läbi vee, mida nimetatakse elektrolüüsiks. Kuigi see on energiamahukas, siis kui vajalikku elektrienergiat on võimalik hankida taastuvalt, on süsiniku emissioon kogu protsessis tühine.
Rootsi oli seetõttu HYBRITi jaoks ideaalne asukoht mitmete tegurite kombinatsiooni tõttu. "Rootsil on hea juurdepääs taastuvelektrile, lihtne juurdepääs veele, Euroopa kõrgeima-kvaliteediga rauamaak ning spetsialiseerunud ja uuenduslik terasetööstus," ütleb Gornerup. "Pariisi kokkuleppe allkirjastamine ja riigi parlamendi otsus, et Rootsi lõpetab 2045. aastaks järk-järgult fossiilkütuste kasutamise elektritootmises, tähendab, et ka ajastus on ideaalne."
Tehast kasutatakse eksperimentaalsete kampaaniate läbiviimiseks, et leida vähendamiseks optimaalsed tingimused. Töö annab selgema arusaama sellest, mis toimub omavahel ühendatud tööstussüsteemis ja kuidas saavutada tõhus tootmisprotsess.
SSAB president ja tegevjuht Martin Lindqvist lisab: "HYBRIT on oluline osa teel SSAB jätkusuutlikkuse eesmärkide poole ning eel{0}}teostatavusuuringu aruanne ei näita mitte ainult seda, et seda algatust on võimalik ellu viia, vaid see võib luua ka põnevaid tulevikuvõimalusi meile kui ettevõttele. Tahame olla osa kliimamuutuste probleemi lahendamisest."
Vattenfall opereerib mitmeid hüdroenergia rajatisi
Kulude arvestamine
HYBRITit on laialdaselt toetanud Rootsi valitsus ja juunis sai see Rootsi Energiaagentuurilt pilootprojekti jaoks kõigi aegade suurima rahalise panuse – kokku 528 miljonit Rootsi krooni, mis võrdub 51,3 miljoni euroga.
Kuigi esialgsed uuringud näitavad, et HYBRITi tootmiskulud on umbes 20–30 protsenti suuremad kui traditsiooniliste terasetootmisprotsesside puhul, peaks see vahe aja jooksul vähenema, mis võib suurendada süsinikdioksiidi heitkoguste kulusid Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi kaudu ja oodata taastuvenergia kulude vähenemist.
Kui HYBRIT on edukas, võib selle mõju terasetööstuse tulevikule kogu maailmas olla märkimisväärne. Görnerup teeb järelduse: "Astume terasetööstuse jaoks uude ajastusse. Loomulikult nõuab see tehnoloogia suures koguses odavat taastuvelektrit, mis pole tänapäeval saadaval kõikjal maailmas. Kuid rauamaagi vähendamine ilma koksisöet kasutamata oleks tohutu nihe tööstuses ja sellel oleks suur positiivne mõju meie võitlusele globaalsete kliimamuutuste vastu."
